eesti » soome | 5 [viis] | Riigid ja keeled

5 [viisi] Maita ja kieliä

John on Londonist.	John on Lontoosta.
London asub Suurbritannias.	Lontoo sijaitsee Iso-Britanniassa.
Ta räägib inglise keelt.	Hän puhuu englantia.
Maria on Madridist.	Maria on Madridista.
Madrid asub Hispaanias.	Madrid sijaitsee Espanjassa.
Ta räägib hispaania keelt.	Hän puhuu espanjaa.
Peter ja Martha on Berliinist.	Peter ja Martha ovat Berliinistä.
Berliin asub Saksamaal.	Berliini sijaitsee Saksassa.
Kas te räägite mõlemad saksa keelt	Puhutteko te molemmat saksaa?
London on pealinn.	Lontoo on pääkaupunki.
Madrid ja Berliin on samuti pealinnad.	Madrid ja Berliini ovat myös pääkaupunkeja.
Pealinnad on suured ja valjud.	Pääkaupungit ovat suuria ja meluisia.
Prantsusmaa asub Euroopas.	Ranska sijaitsee Euroopassa.
Egiptus asub Aafrikas.	Egypti sijaitsee Afrikassa.
Jaapan asub Aasias.	Japani sijaitsee Aasiassa.
Kanada asub Põhja-Ameerikas.	Kanada sijaitsee Pohjois-Amerikassa.
Panama asub Kesk-Ameerikas.	Panama sijaitsee Keski-Amerikassa.
Brasiilia asub Lõuna-Ameerikas.	Brasilia sijaitsee Etelä-Amerikassa.

Mõtlemine ja keel

Meie mõtlemine sõltub meie keelest. Mõeldes me niiöelda räägime iseendaga. Seega mõjutab meie keel seda, kuidas me asjadest arvame. Kuid kas me suudame kõik mõelda ühte moodi sõltumata erinevatest keeltest? Või mõtleme me erinevalt, sest räägime erinevalt? Igal inimesel on oma sõnavara. Mõnes keeles teatud sõnad puuduvad. On inimesi, kes ei erista rohelist ja sinist värvi. Nad kasutavad kahe värvi jaoks ühte sõna. Neil on keeruline neid värve eristada! Nad ei erista erinevaid toone ega varjundeid. Neil on raske värvide kirjeldamine. Teistel keeltel on numbrite jaoks vaid mõned sõnad. Nende keelte kõnelejad ei oska väga hästi loendada. On ka keeli, mis ei tunne vasakut ja paremat. Sellisel juhul räägitakse põhjast ja lõunast, idast ja läänest. Neil on väga hästi arenenud orienteerumisvõime. Kuid samas ei mõista nad termineid parem ja vasak. Muidugi ei mõjuta meie mõtlemist vaid keel. Ka meie keskkond ja igapäevaelu kujundavad meie mõtteid. Aga mis roll on meie keelel? Kas see seab piirangud meie mõtetele? Või on meil vaid sõnad meie mõtete väljendamaks? Mis on selle põhjuseks, mis on selle mõju? Kõik need küsimused on vastuseta. Need küsimused annavad aju- ja keeleteadlastele tööd. Kuid antud teema puudutab meid kõiki... Kas sa oled see, mida räägid?!