eesti » soome | 50 [viiskümmend] | Ujulas

50 [viisikymmentä] Uimahallissa

Täna on kuum.	Tänään on kuuma.
Lähme ujulasse	Mennäänkö uimahalliin?
Oleks sul tuju ujuma minna	Haluatko mennä uimaan?
Kas sul on rätik	Onko sinulla pyyhettä?
Kas sul on ujumispüksid	Onko sinulla uimahousut?
Kas sul on trikoo	Onko sinulla uimapuku?
Oskad sa ujuda	Osaatko uida?
Oskad sa sukelduda	Osaatko sukeltaa?
Oskad sa vette hüpata	Osaatko hypätä veteen?
Kus on dušš	Missä suihku on?
Kus on riietuskabiin	Missä pukuhuone on?
Kus on ujumisprillid	Missä uimalasit ovat?
Kas vesi on sügav	Onko vesi syvää?
Kas vesi on puhas	Onko vesi puhdasta?
Kas vesi on soe	Onko vesi lämmintä?
Mul on külm.	Minua paleltaa.
Vesi on liiga külm.	Vesi on liian kylmää.
Ma lähen nüüd veest välja.	Lähden nyt pois vedestä.

Naised on keeleliselt andekamad kui mehed!

Naised on täpselt sama intelligentsed kui mehed. Keskmiselt on neil sama intelligentsustase. Kuid soolised pädevused on neil erinevad. Näiteks mehed mõtlevad paremini kolmemõõtmeliselt. Samuti lahendadavad nad paremini matemaatilisi probleeme. Naisel on aga parem mälu. Ja nad omandavad paremini keeli. Õigekirjas ja grammatikas teevad naised vähem vigu. Neil on ka suurem sõnavara ja nad loevad ladusamalt. Seetõttu nad on nad keeletestides tavaliselt edukamad. Naiste keeletaju põhjus peitub ajust. Meeste ja naiste aju on erinevalt korrasdatud. Aju vasak poolkera tegeleb keelega. See piirkond kontrollib keelelisi protsesse. Vaatamata sellele kasutavad naised keele töötlemisel mõlemat aju poolkera. Lisaks suudavad kaks aju poolt omavahel edukamalt mõtteid vahetada. Niisiis on naiste aju kõne töötlemiseks aktiivsem. Ja naised suudavad keelt töödelda tõhusamalt. Kuidas meeste ja naiste ajud erinevad, on siiani teadmata. Mõned teadlased usuvad, sellel on bioloogilised põhjused. Aju arengut mõjutavad naiste ja meeste geenid. Naised ja mehed on erinevad ka hormoonide tõttu. Teised ütlevad, et meie arengut mõjutab meie kasvatus. Tüdrukud räägivad ja loevad rohkem. Noored poisid aga saavad rohkem mehaanilisi mänguasju. Seega võib olla tõsi, et meie keskkond kujundab ka meie aju. Samas on osad erinevused, mis on ühesugused kogu maailmas. Ja lapsi kasvatatakse igas kultuuris erinevalt. ...