eesti » soome | 71 [seitsekümmend üks] | midagi tahtma

71 [seitsemänkymmentäyksi] haluta jotakin 2

Mida te tahate	Mitä haluatte?
Tahate te jalgpalli mängida	Haluatteko pelata jalkapalloa?
Tahate te sõpru külastada	Haluatteko käydä kylässä ystävien luona?
tahtma	haluta
Ma ei taha hiljaks jääda.	En halua tulla myöhään.
Ma ei taha sinna minna.	En halua mennä.
Ma tahan koju minna.	Haluan mennä kotiin.
Ma tahan koju jääda.	Haluan jäädä kotiin.
Ma tahan üksi olla.	Haluan olla yksin.
Tahad sa siia jääda	Haluatko jäädä tänne?
Tahad sa siin süüa	Haluatko syödä täällä?
Tahad sa siin magada	Haluatko nukkua täällä?
Tahate te homme ära sõita	Haluatteko lähteä huomenna?
Tahate te homseni jääda	Haluatteko jäädä huomiseen?
Tahate te arve alles homme maksta	Haluatteko maksaa laskun vasta huomenna?
Tahate te diskole minna	Haluatteko mennä diskoon?
Tahate te kinno	Haluatteko mennä elokuviin?
Tahate te kohvikusse	Haluatteko mennä kahvilaan?

Kuidas aju õpib uusi sõnu

Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida. Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!