eesti » soome | 75 [seitsekümmend viis] | midagi põhjendama 1

75 [seitsemänkymmentäviisi] perustella jotakin 1

Miks te ei tule	Miksi te ette tule?
Ilm on nii halb.	On niin huono ilma.
Ma ei tule, sest ilm on nii halb.	En tule, koska ilma on niin huono.
Miks ta ei tule	Miksi hän ei tule?
Ta ei ole kutsutud.	Häntä ei ole kutsuttu.
Ta ei tule, sest ta ei ole kutsutud.	Hän ei tule, koska häntä ei ole kutsuttu.
Miks sa ei tule	Miksi sinä et tule?
Mul ei ole aega.	Minulla ei ole aikaa.
Ma ei tule, sest mul ei ole aega.	Minä en tule, koska minulla ei ole aikaa.
Miks sa ei jää	Miksi sinä et jää?
Ma pean veel töötama.	Minun täytyy vielä työskennellä.
Ma ei jää, sest pean veel töötama.	Minä en jää, koska minun täytyy vielä työskennellä.
Miks te juba lähete	Miksi te menette jo?
Ma olen väsinud.	Olen väsynyt.
Ma lähen, sest olen väsinud.	Minä menen, koska olen väsynyt.
Miks te juba sõidate	Miksi te lähdette jo?
On juba hilja.	On jo myöhä.
Ma sõidan, sest juba on hilja.	Minä lähden, koska on jo myöhä.

Žestid aitavad meil õppida sõnavara

Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha. Ta peab salvestama kõik uued sõnad. Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada. Seda saab teha žestide abil. Viiped aitavad meie mälu. Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid. Teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida. Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas. Need sõnad olid tehiskeelsed. Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega. See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu. Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust. Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse. Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi. Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad. Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu. Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid. Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas. Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt. Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles. Need on ka salvestatud paremini. Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud. Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses. See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni. Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt. Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...