eesti » horvaadi | 70 [seitsekümmend] | midagi soovima

70 [sedamdeset] nešto željeti

Kas te sooviksite suitsetada	Želite li pušiti?
Kas te sooviksite tantsida	Želite li plesati?
Kas te sooviksite jalutama minna	Želite li se šetati?
Ma sooviksin suitsetada.	Želim pušiti.
Soovid sa sigaretti	Želiš li cigaretu?
Ta soovib tuld.	On želi vatru.
Ma sooviksin midagi juua.	Želim nešto piti.
Ma sooviksin midagi süüa.	Želim nešto jesti.
Ma sooviksin veidi puhata.	Želim se malo odmoriti.
Ma sooviksin teilt midagi küsida.	Želim Vas nešto pitati.
Ma sooviksin teilt midagi paluda.	Želim Vas nešto zamoliti.
Ma sooviksin teile midagi välja teha.	Želim Vas na nešto pozvati.
Mida te soovite, palun	Šta želite, molim?
Soovite te kohvi	Želite li kavu?
Või soovite te pigem teed	Ili želite radije čaj?
Me soovime koju sõita.	Želimo se voziti kući.
Soovite te taksot	Želite li taksi?
Nad soovivad helistada.	Oni žele telefonirati.

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...