eesti » itaalia | 91 [üheksakümmend üks] | Kõrvallaused sõnaga et 1

91 [novantuno] Frasi secondarie con che 1

Ilm läheb võib-olla homme paremaks.	Forse domani il tempo sarà migliore.
Kust te teate seda	Come fa a saperlo?
Ma loodan, et see läheb paremaks.	Spero che migliori.
Ta tuleb päris kindlalt.	Viene sicuramente.
On see kindel	È sicuro?
Ma tean, et ta tuleb.	So che viene.
Ta helistab kindlasti.	Telefona sicuramente.
Tõesti	Veramente?
Ma arvan, et ta helistab.	Credo che telefoni.
See vein on kindlasti vana.	Il vino è certamente invecchiato.
Teate te seda kindlalt	Lo sa di sicuro?
Ma pakun, et see on vana.	Suppongo che sia invecchiato.
Meie ülemus näeb hea välja.	Il nostro titolare ha un bell’aspetto.
Arvate	Lei trova?
Ma arvan, et ta näeb lausa väga hea välja.	Trovo che abbia addirittura un ottimo aspetto.
Ülemusel on kindlasti tüdruksõber.	Il titolare ha certamente una ragazza.
Arvate tõesti	Lo crede veramente?
See on päris tõenäoline, et tal on tüdruksõber.	È molto probabile che abbia una ragazza.

Kuidas õpib aju grammatikat?

Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas. See toimub automaatselt. Me pole sellest ise teadlikud. Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema. Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd. Ta kuuleb iga päev uusi asju. Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone. Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda. Ta peab töötama ökonoomselt. Seepärast keskendub ta korrapärasusele. Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti. Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb. Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli. Lapsed teavad, kas lause on õige või vale. Kuid nad ei tea, miks see nii on. Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud. Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi. Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri. Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele. Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust. Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem. See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele. Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse. Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid. Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi. Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud. Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...