eesti » leedu | 57 [viiskümmend seitse] | Arsti juures

57 [penkiasdešimt septyni] Pas gydytoją

Mul on aeg arsti juures.	(Aš) esu užsirašęs / užsirašiusi pas gydytoją.
Mu aeg on kella kümneks.	Aš užsirašęs / užsirašiusi 10 (dešimtai) valandai.
Kuidas on teie nimi	Kaip / kokia jūsų pavardė?
Palun võtke ootetoas istet.	Prašom palaukti laukiamajame.
Arst tuleb kohe.	Gydytojas tuoj ateis.
Kus te kindlustatud olete	Kur jūs esate apsidraudęs / apsidraudusi?
Mis saan ma teie heaks teha	Kuo jums galiu padėti?
On teil valud	Ar jums skauda?
Kus teil valutab	Kur skauda?
Mul on pidevalt seljavalud.	Man visą laiką skauda nugarą.
Mul on tihti peavalud.	Man dažnai skauda galvą.
Mul on mõnikord kõhuvalud.	Man kartais skauda pilvą.
Võtke palun ülakeha paljaks!	Prašom nusirengti / nusirenkite iki pusės!
Heitke palun voodile!	Prašom atsigulti / gulkitės ant kušetės!
Vererõhk on korras.	Kraujo spaudimas normalus.
Ma teen teile süsti.	(Aš) suleisiu Jums vaistų.
Ma annan teile tablette.	(Aš) duosiu jums tablečių.
Ma annan teile apteegi jaoks retsepti.	(Aš) išrašysiu jums vaistų receptą.

Tunded räägivad ka erinevaid keeli!

Maailmas räägitakse palju erinevaid keeli Pole olemas üht universaalset inimkeelt. Aga kuidas on lood meie näoilmetega? Kas emotsioonide keel on universaalne? Ei, ka seal võib tulla ette erinevusi! Pikka aega usuti, et kõik inimesed väljendavad tundeid samamoodi. Näoilmete keelt peeti universaalselt mõistetavaks. Charles Darwin arvas, et tunded on inimesele elutähtsad. Seetõttu pidid need olema kõigis kultuurides ühtselt mõistetavad. Kuid viimased uuringud on teinud teised järeldused. Need näitavad, et ka tunnete keeles võib ette tulla erinevusi. See tähendab, et meie kultuur mõjutab meie näoilmeid. Seega inimesed üle maailma näitavad ja tõlgendavad tundeid erinevalt. Teadlased eristavad kuut esmast tunnet. Nendeks on õnn, kurbus, viha, vastikus, hirm ja üllatus. Aga eurooplastel on erinevad näoilmed kui asiaatidel. Ühest näoilmest loevad nad välja erinevaid asju. Mitmed eksperimendid on seda kinnitanud. Katsealustele näidati katse käigus arvutiekraanilt nägusid. Inimesed pidid kirjeldama, mida nad näost välja loevad. Erinevatel tulemustel on palju põhjuseid. Mõndades kultuurides näidatakse tundeid välja rohkem kui teistes. Seepärast ei mõisteta näoilmete intensiivsust alati ühtmoodi. Samuti erinevatest kultuuridest pärit inimestega pöörama tähelepanu eri asja. Asiaadid keskenduvad näoilmete lugemisel eelkõige silmadele. Eurooplased ameeriklased seevastu jälgivad inimese suud. Kuid on olemas üks näoilme, mida mõistavad kõik kultuurid ühtmoodi... Selleks on kena naeratus!