Sõnaraamat

MP3

68 [kuuskümmend kaheksa]

suur – väike

68 [şaizeci şi opt]	mare – mic

Valige, kuidas soovite tõlget näha:

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.

Videot ei leitud!

Allalaadimised on isiklikuks kasutamiseks, riigikoolides või mitteärilistel eesmärkidel TASUTA.
LITSENTSILEPING | Palun teatage kõikidest vigadest või ebaõigetest tõlgetest siin!
Trükitrükk | © Autoriõigus 2007 – 2024 Goethe Verlag Starnberg ja litsentsiandjad.
Kõik õigused kaitstud. Kontakt

suur ja väike	m_r_ ş_ m_c mare şi mic m___ ş_ m__ mare şi mic ____ __ ___ mare şi mic
Elevant on suur.	E_e_a_t_l e_t_ m_r_. Elefantul este mare. E________ e___ m____ Elefantul este mare. _________ ____ _____ Elefantul este mare.
Hiir on väike.	Ş_a_e_e_e e_t_ m_c_ Şoarecele este mic. Ş________ e___ m___ Şoarecele este mic. _________ ____ ____ Şoarecele este mic.

pime ja valge	î_t_n_c_t ş_ l_m_n_s întunecat şi luminos î________ ş_ l______ întunecat şi luminos _________ __ _______ întunecat şi luminos
Öö on pime.	N_a_t_a e_t_ î_t_n_c_t_. Noaptea este întunecată. N______ e___ î__________ Noaptea este întunecată. _______ ____ ___________ Noaptea este întunecată.
Päev on valge.	Z_u_ e_t_ l_m_n_a_ă_ Ziua este luminoasă. Z___ e___ l_________ Ziua este luminoasă. ____ ____ __________ Ziua este luminoasă.

vana ja noor	b_t_â_ ş_ t_n_r bătrân şi tânăr b_____ ş_ t____ bătrân şi tânăr ______ __ _____ bătrân şi tânăr
Meie vanaisa on väga vana.	B_n_c_l n_s_r_ e_t_ f_a_t_ b_t_â_. Bunicul nostru este foarte bătrân. B______ n_____ e___ f_____ b______ Bunicul nostru este foarte bătrân. _______ ______ ____ ______ _______ Bunicul nostru este foarte bătrân.
70 aastat tagasi oli ta veel noor.	Î_ u_m_ c_ 7_ d_ a_i e_a î_c_ t_n_r_ În urmă cu 70 de ani era încă tânăr. Î_ u___ c_ 7_ d_ a__ e__ î___ t_____ În urmă cu 70 de ani era încă tânăr. __ ____ __ __ __ ___ ___ ____ ______ În urmă cu 70 de ani era încă tânăr.

ilus ja inetu	f_u_o_ ş_ u_â_ frumos şi urât f_____ ş_ u___ frumos şi urât ______ __ ____ frumos şi urât
Liblikas on ilus.	F_u_u_e_e e_t_ f_u_o_. Fluturele este frumos. F________ e___ f______ Fluturele este frumos. _________ ____ _______ Fluturele este frumos.
Ämblik on inetu.	P_i_n_e_u_ e_t_ u_â_. Păianjenul este urât. P_________ e___ u____ Păianjenul este urât. __________ ____ _____ Păianjenul este urât.

paks ja kõhn	g_a_ ş_ s_a_ gras şi slab g___ ş_ s___ gras şi slab ____ __ ____ gras şi slab
100 kilo kaaluv naine on paks.	O f_m_i_ l_ 1_0 d_ k_l_g_a_e e_t_ g_a_ă_ O femeie la 100 de kilograme este grasă. O f_____ l_ 1__ d_ k________ e___ g_____ O femeie la 100 de kilograme este grasă. _ ______ __ ___ __ _________ ____ ______ O femeie la 100 de kilograme este grasă.
50 kilo kaaluv mees on kõhn.	U_ b_r_a_ l_ 5_ d_ k_l_g_a_e e_t_ s_a_. Un bărbat la 50 de kilograme este slab. U_ b_____ l_ 5_ d_ k________ e___ s____ Un bărbat la 50 de kilograme este slab. __ ______ __ __ __ _________ ____ _____ Un bărbat la 50 de kilograme este slab.

kallis ja odav	s_u_p ş_ i_f_i_ scump şi ieftin s____ ş_ i_____ scump şi ieftin _____ __ ______ scump şi ieftin
Auto on kallis.	M_ş_n_ e_t_ s_u_p_. Maşina este scumpă. M_____ e___ s______ Maşina este scumpă. ______ ____ _______ Maşina este scumpă.
Ajaleht on odav.	Z_a_u_ e_t_ i_f_i_. Ziarul este ieftin. Z_____ e___ i______ Ziarul este ieftin. ______ ____ _______ Ziarul este ieftin.

Sõnaraamat

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Menüü

Lingid

Laadige alla meie rakendus