eesti » tšehhi | 6 [kuus] | Lugemine ja kirjutamine

6 [šest] Čtení a psaní

Ma loen.	Čtu.
Ma loen kirjatähte.	Čtu písmeno.
Ma loen sõna.	Čtu slovo.
Ma loen lauset.	Čtu větu.
Ma loen kirja.	Čtu dopis.
Ma loen raamatut.	Čtu knihu.
Ma loen.	Čtu.
Sa loed.	Čteš.
Ta loeb.	Čte.
Ma kirjutan.	Píšu.
Ma kirjutan kirjatähte.	Píšu písmeno.
Ma kirjutan sõna.	Píšu slovo.
Ma kirjutan lauset.	Píšu větu.
Ma kirjutan kirja.	Píšu dopis.
Ma kirjutan raamatut.	Píšu knihu.
Ma kirjutan.	Píšu.
Sa kirjutad.	Píšeš.
Ta kirjutab.	Píše.

Keelkonnad

Maal elab umbes 7 miljardit inimest. Ja nad räägivad umbes 7000 erinevat keelt! Nagu ka inimesed võivad keeled olla üksteisega sugulased. See tähendab, et neil on ühised juured. Aga leidub ka keeli, mis on täielikult eraldiseisvad. Nad ei ole geneetiliselt seotud ühegi teise keelega. Euroopas loetakse selliseks isoleeritud keeleks baski keelt. Kuid enamikel keeltel on siiski ‘vanemad’, ‘lapsed’ või ‘vennad-õed’ Nad kuuluvad mingisse kindlasse keeleperre. Et mõista, kui sarnased keeled on, tuleb neid võrrelda. Keeleteadlased on tänaseks avastanud umbes 300 geneetilise koodi üksust. Nende hulgas on 180 keeleperet, kus on rohkem kui üks keel. Ülejäänud 120 on isoleeritud keeled. Kõige suurem on indo-euroopa keelkond. See koosneb umbes 280 keelest. Sinna alla kuuluvad romaani, germaani ja slaavi keeled. Kõikidel mandritel on selle keelkonna keelte rääkijaid üle 3 miljardi! Aasias domineerib sino-tiibeti keel. Sellel keelel on enam kui 1.3 miljardit kõnelejat. Põhiliseks sino-tiibeti keeleks on hiina keel. Kolmas suurim keelkond asub Aafrikas. Kategooria nimi pärineb seal asuvatelt riikidelt: nigeri-kongo keeled. Seda räägib ‘vaid’ 350 miljonit inimest. Selle keelkonna põhiliseks keeleks on suahiili keel. Enamikel juhtudel on nii - mida lähem suhe, seda parem mõistmine. Inimesed, kes räägivad suguluskeeli, mõistavad üksteist hästi. Nad õpivad teise keele ära väga kiiresti. Seega, õppige keeli - suguvõsakokkutulekud on alati toredad!